Torgny Lindgren

MAO TEE KALJU PEAL

(Ormens väg på hälleberget, 1982) o AJK arviointi o AJK Teatterisivut

Priit Pedajase instseneering 2 vaatuses

Esiettekanne Eesti Draamateatri väikses saalis 18. detsembrii 1998


Tegelased:

Tegevuskoht: Västerbotteni lään Põhja-Rootsis
Tegevusaeg: Eelmise sajandi teine pool


Lisa Västerbotteni lääni Mojandusselisi sekretäri 1882. aasta aruande juurde

Ühenduses oma reisiga Vindelälveni orgu möödunud aasta oktoobris kölastasin ma ühe päeva jooksul paika Lycksele ja Norsjö kihelkondade piiri lähedal, Rabakünkaveeru, kus eelmise aastakümne keskpaiku olla üks vähem loodusõnnetus aset leidnud. Noor naine Tilda Markström, kohaliku talurahvapoe pidaja, viis mind sündmuspaigale. Ta väitis täie veendumusega. et tema isa, poemees Karl Markström, olla maalihkumisel otsa saanud. Kas see ka tõele vastab, tahon ma siiski ütlemata jätta., selle Jumalast unustatud kõnnumaa elanikkonnal on õnnetu kalduvus eelistada lugusid tõsioludele, teadusest puudub neil inimestel igasugune arusaamine.

Et siin mingi varing vöi maalihkumine aset on leidnud, peaks siiski seisma väljaspool kahtlust. Varinguala on umbes 300 küünart pikk, allavarisenud maamassiivid, mis valdavalt koosnevad rahnudest ning moreenkruusast, on nähtavasti järsaku all asuva raba suures ulotuses enda alla matnud. Hoonetest vms. pole võimlik märgata ainsatki jälge, siiski näib, et körgemal on maapind kunagi olnud üles haritud.

Kohalik elanikkond ei ole nähtavasti teinud mingeid olulise tähtsusega tähelepanekuid; maa pragunemist, vojumist vms., mida vöiks juhtunuga ühte viia, ei suuda nad meenutada, nemad paistavad üksnes arvavat, et maailma loomine ja ümberkujundamine Jumala poolt kestab katkematult edasi, loomine on (nende meelest) lõputu.

Seda paika on hakatud nimetama Suur-Uushaud. Sõna 'haud' tähendab selles maanurgas mitte eriti ulatuslikku nõgu või lohku.

Umeå, 11. detsembril 1882

Rutger Bygdelius
Västerbotteni lääni Majandusseltsi sekretär

Torgny Lindgren sündis 1938. a. Pöhja-Rootsis Västerbotteni läänis. Tema kodukoht Norsjö asub umbes 800 km Stockholmist pöhja pool, hõredalt asustatud maanurgas Skellefteå jöe ääres. Selles köige muu poolest vaeses kandis leidub rikkalikult ainult kirjanikke, teisel pool jöge asub Sara Lidmani Jörn, tunnitee kaugusel Per Olov Enquisti Burträsk. Pärast kooli löpetamist Umeås õppis Torgny Lindgren Stockholmis ja Uppsalas ajalugu, geograafiat ja politoloogiat, ning hakkas seejärel tööle kooliõpetajana oma nimekaimu Astrid Lindgreni lapsepölvelinnas Vimmerbys. Oma kirjanikuteed alustas ta luuletajana, saavutamata siiski erilist edu. Tema esimese romaani, koolieluainelise 'Muud küsimused' (1973) edu võimaldas tal aga hakata vabakutseliseks kirjanikuks ja asuda taas eluma Norsjösse. Lindgreni inglise keelde tölkija Ian Hinchliffe on öelnud: "Lindgreni loomingu juured asuvad sügaval Norsjö külmas mullas, kuid ta ei ole Põhja erak. Selles Euroopa tühjas maanurgas, kus vaikus on asiade loomulik olek ja seadus, on inimestel tohutu austus sõnavõimu vastu ning võtab aega, enne kui nad leiavad õiged sõnad oma mõtete rüütamiseks.'

Minu vanemod olid hiilgavad jutuvestjad. Ma tundsin ebatervet naudingut ka äratusjutlustajate kuulamisest. Nemad kasutasid keelt selleks, et anda edasi sõnumit, ning et inimesi võrgutada. Need kolm komponenti minust keelehullu tegidki. Jutustamine. Sõnumi edastamine. Võrgutamine.

Västerbottenis oli keel läbi imbunud Piiblist, Lutheri katekismusest ja Andti jutluste kogust. Sellepärast võibki see keel katta kogu vaimset elu. Rootsi riigikeel on muutumas vaimsete üleelamiste edasiandmisel kasutuskölbmatuks.

Kummaline, et kuulumme katoliku kirikusse annab sedavõrd suurema pingelaengu kui kuulumine rootsi kirikusse. Kuulumine mingisse kirikusse tähendab enese sidumist mingi traditsiooniga. Katoliku kirikul on väga väärtuslik intellektuaalne traditsioon.

Mul on tunne. et enam ei valeta ma oma loomingus kunagi, Varem tuli küll ette, et ma kirjutasin ka selliseid asju, mida ma ise ei usu. Kui oled noor, siis kujutad ette, et pead lugejatele meele järgi olema.

Ühiskondliku angazheerituse nöudele on noorel inimesel raskem vastu panna. Aga kui oled üle neljakümne, hakkad mõistma, et sul pole rohkem põhjust häbeneda või muretseda kui teistel. See, mis erutab sisimas mind, erutab ka teda.

Torgny Lindgren intervjuus Rootsi päevalehele "Dagens Nyheter" (1984)

ko Korpela 19991014 (19991014) o Asko.Korpela@kolumbus.fi o AJK kotisivu